Ülikooli kogemusega vs. kogemuseta inimeste rahaline olukord.
Viimase aja tööjõupuuduse valguses on paljud kuulnud uudiseid, kus vähese haridusega ehitajatele makstakse palka 20-25 000 krooni kätte.
Käies nädalavahetusel Saaremaal puhkamas nägin mitmeid vanu sõpru ja tuttavaid, kes keskkooli hariduse jätkamise asemel otsustasid minna Soome ehitama või autosid remontima.
Tahes tahtmata läksid mõtted sellele, et ülikooli haridusega inimesed peaksid tänu suurematele teadmistele oma elu jooksul teenima kokkuvõttes (üldjuhul) rohkem kui kesk- või põhiharidusega inimesed.
Hetkel on olukord selline, et keskmine tudeng lõpetab ülikooli paraja õppelaenuga (minu puhul näiteks 49 500 krooni, kuid ma ei ole veel lõpetanud).
Inimene, kes läks pärast keskkooli kohe tööle, on selleks ajaks soetanud endale ilusa auto (või paar) ja muulgi moel jalad alla saanud.
Selleks ajaks kui tudeng lõpetab ülikooli on tema keskharidusega sõber oskusliku majandamise korral temast rahaliselt 6-8 aastat ees.
Selle artikli juures on väike graafik, mis peaks ülalpool kirjeldatut iseloomustama. Rohelise joonega tähistasin ülikoolis käinud inimest ja sinisega neid, kes pärast põhi- või keskkooli kohe tööle läksid.
Üldtunnustatud idee järgi peaksid kulutused, mis on tehtud kõrghariduse omandamiseks hilisemal eluperioodil suurema sissetuleku näol ennast ära tasuma.
Mul on aga järjest rohkem tunne, et rahaliselt heaks eluks ei ole ülikool enam nii vajalik ja seega ei pruugi minu tehtud graafik tänapäeval enam paika pidada.
Kas võib olla nii, et tänapäeval ei jõuagi paljud kõrgeltharitud inimesed oma sissetulekutega kõrghariduseta(sinine joon) inimestele järgi?
Käies nädalavahetusel Saaremaal puhkamas nägin mitmeid vanu sõpru ja tuttavaid, kes keskkooli hariduse jätkamise asemel otsustasid minna Soome ehitama või autosid remontima.
Tahes tahtmata läksid mõtted sellele, et ülikooli haridusega inimesed peaksid tänu suurematele teadmistele oma elu jooksul teenima kokkuvõttes (üldjuhul) rohkem kui kesk- või põhiharidusega inimesed.
Hetkel on olukord selline, et keskmine tudeng lõpetab ülikooli paraja õppelaenuga (minu puhul näiteks 49 500 krooni, kuid ma ei ole veel lõpetanud).
Inimene, kes läks pärast keskkooli kohe tööle, on selleks ajaks soetanud endale ilusa auto (või paar) ja muulgi moel jalad alla saanud.
Selleks ajaks kui tudeng lõpetab ülikooli on tema keskharidusega sõber oskusliku majandamise korral temast rahaliselt 6-8 aastat ees.
Selle artikli juures on väike graafik, mis peaks ülalpool kirjeldatut iseloomustama. Rohelise joonega tähistasin ülikoolis käinud inimest ja sinisega neid, kes pärast põhi- või keskkooli kohe tööle läksid.
Üldtunnustatud idee järgi peaksid kulutused, mis on tehtud kõrghariduse omandamiseks hilisemal eluperioodil suurema sissetuleku näol ennast ära tasuma.
Mul on aga järjest rohkem tunne, et rahaliselt heaks eluks ei ole ülikool enam nii vajalik ja seega ei pruugi minu tehtud graafik tänapäeval enam paika pidada.
Kas võib olla nii, et tänapäeval ei jõuagi paljud kõrgeltharitud inimesed oma sissetulekutega kõrghariduseta(sinine joon) inimestele järgi?
posted by Roman German | 14:44
22 Comments:
kõlab nagu soovitus "naabermaja miljonär" raamatust. haridus ei pruugi tagada kõrgemat sissetulekut. aga. võimaldab saavutada või vähemalt konkureerida top10 sissetuleku taseme pärast. ehk kui tõmmata sinna graafikule palgalagi siis sellele saab konkureerida ainult kõrgharidusega inimesed. kui tunned, et oled võimetelt alla keskpärase taseme, ära vali kõrgkooli.
lisaks on veel loomulikult ettevõtlus, mis lööb jälle kaardid sassi aga haritumatel inimestel peaks olema võimalik paremini orienteeruda turul, neil on rohkem sidemeid jne ...
Nõustun Toivoga. Mina usun ikkagi, et kõrgharidus annab nii mõnegi eelise nende ees, kes pärast keskkooli otse tööle lähevad.
Esiteks suuremad valikuvõimalused. Kui enne või pärast ülikooli lõpetamist õnnestub saada tööle ihaldatud erialal, siis on võimalus arenguks palju suurem kui ehitajal, kes sõidab Eesti ja Soome vahet. Muidugi on igal pool erandeid, aga suurem osa ehitajatest jääbki terveks eluks ju ehitajaks..?
Teiseks tundub, et mida suurema "kaarega" elada, seda suurema tähtsusega on need juhused, mis tulevikus määravaks saavad. See tähendab siis eelkõige seda, et ülikoolist saadud kontakte ei tohiks alahinnata. Ma arvan, et pole inimest, kelle jaoks just need tutvused poleks elus ühte või teist muutnud.
Paistab, et olen ainus, kes on tänapäevase Eesti kõrghariduse suhtes veidi skeptiline.
Ise tunnen, et vähemalt minu jaoks on ülikooli suurim pluss erialase tutvusringkonna väljakujunemises - täpselt nii nagu ka Maarja ütles.
Millegipärast on nii, et maailma rikkaimad inimesed on enamus ilma kõrghariduseta...
See ehitusmeeste ja lihttööliste kõrge palk on lihtsalt praeguse majandussituatsiooni tulemus - esmalt said tellimusi ja tööd (kõrgepalgalist) ülikooli lõpetanud. Selge see, et nemad ise lihttööd teha ei viitsinud ja ega seisuski luba. Raha võimaldas palgata teisi enda eest remonti tegema. Kui majandus hakkas kiiremini arenema, siis tekkis lihtsalt lihttöö defitsiit - kõik tahavad hästi elada ja kui endal labidat liigutada ei kõlba, siis tuleb selle eest raha välja laduda. Mugavam on kontoris istuda, seda tahavad kõik teha, aga neid istujaid on juba liiga palju. Küll ükskord läheb kõik tasakaalu, aga selleks, et labidatöö oleks odav peab paraku kedagi orjastama - jõuga enam ei saa, tuleb seadustega (illegaalsed töölised nagu USAs) teha
Maarja, ehitaja jääb ehitajaks jah, näiteks teeb tublide ehitajatest sõpradega firma. Rikkaks on võimalik saada igaasja kui tahtmist ja oskust. Ise kaldun arvama hea ehitaja ( kes teeb mingit spetsiifilist tööd mitte ei lao müüri) näiteks a'la plaadib siis temal vaevalt rahaga probleeme on.
Ma ei ole küll spetsialist aga ehitusmees = lihttööline?
Mina sinuga täitsa nõus, et tänapäeva kõrgharidus on paras mull.
Ise lõin kõik kulud(olevikus)-tulud(eeldatavad) kokku ning leidsin, et kasulikum on ülikoolist lahkuda. Siiani pole veel kahetsenud.
Ainus asi, mis ülikooli juures hea oli, oli odav ja kergesti saadud õppelaen. 2000- 2002 sai selle eest nii mõndagi kokku ostetud. :)
Hee
Ei sa ei ole ainuke! Mina leian et eesti kõrgharidus on kohati sitem kui mõne keskkooli gümnaasiumi kava. Ja üldse tuleks eestis ülikooli kohti vähendada kolm korda ja selle võrra suunata energia kutsekoolidele.
Mul tekkis juba ammu küsimus et miks pea olema programmeerijal ülikooliharidus? Progreja ju lihtsalt teeb mingit jama. Ja miks on ülikoolis vaja õppida nii süvendatult programmeerimist, matemaatikat jne. Ülikoolist peaks tulema analüütikud, tarkvaraarhitektid, kasutajaliidese disainerid jne. Suunake sinna energia ja siis ei oleks eestis suhtumist et teeme unniku nuppe ja ei mõtle kus need asuksid
Nii ok lähme teema juurde tagasi. Ma olen romani blogil nii huvipärast silma peal hoidnud ja avastanud et Roman võtab asju tänases päevas nt oli exceli tabel palju sa väärt oled. Inimese väärtuses tuleks ka arvestada tema võimet teenida mõne aja pärast. Võime tuleneb töökogemusest (ja mõningal juhul haridusest). Seega sinu jutt hästi teenivatest ehitajatest jnejne ... jah aga kas sa arvad et neil on võimalus minna 40 aastaselt pensionile? Mina tahan küll minna 40 aastaselt pensionile - mis siis tähendab mitte enam töötada kusagil, reisida, chillida ja viia ellu oma unistusi.
Kokkuvõtteks usun, et ülikool ei garanteeri tulevikku ega head palka. Kui inimene on loll ja ei ole võimeline mõtlema siis ta ka ei jõua kusagile. Ehitajal on veel väiksemad võimalused :D
reijo!
Ma arvan, et sa ei ole piisavalt ambitsioonikas!
Mina tahan jääda pensionile 30 aastaselt.
Postitus, mille eesmärk oli panna inimesi mõtlema sellele, kui palju nad väärt on, oli osa minu plaanist olla aastaks 2012 krooni miljonär ja aastaks 2025 euro miljonär. Kusjuures miljonär tähendab minu jaoks, et see miljon on sularahas lihtsalt olemas (mitte mingite investeeringute all kinni).
Need arvutused on tehtud selle aasta jaanuaris eeldusel, et investeerin iga kuu 7000-8000 krooni. Oma 2012 aasta eesmärgi täitmisega olen hetkel igastahes graafikus. 2025 aasta eesmärki loodan loomulikult väga suurelt lüüa - suuremate teadmiste ja igakuise suurema investeerimissumma alusel.
Siis kui olen saavutanud majandusliku vabaduse võin ka pensionile minna.
Loomulikult ma seda aga ei teeks vaid tegeleks nende asjadega mis mind huvitavad.
Tänaseks olen jõudnud niikaugele, et võiksin oma säästudest vajadusel umbes 1 aasta ära elada.
Kui teinekord aega on, siis kirjutan sellest kõigest siia blogisse pikemalt. Juba pikka aega on see mul igastahes plaanis olnud.
to roman!
Et mina nu kui rääkida ambitsioonidest, mis on mu sees ja mida ma ei kella kusagil, siis lähima aasta eesmärk on teenida 100 000 kuus ja 3 aasta eesmärk 10 mlj eesti krooni. Aga minu jaoks on raha vabadus mitte asi, mille otsas istuda
reijo!
sel juhul võtan oma sõnad tagasi.
sa oled ambitsioonikas!!
ok .... aga need numbrid tulevad tegelikult arvutustest palju mõni projekt võiks sisse hakata tooma jnejne ja kogemata tulidki sellised summad :D
Ja nagu iga asjaga ... tuleb see maha myya ja edasi liikuda ... sellest ka see tõus.
minu tagasihoidlikumad arvutused on tuletatud oma tegelikest võimalustest - palju suudan iga kuu palgast kõrvale panna.
Iga kuu ca 50% oma kogusissetulekust.
Alates selle aasta veebruarist olen oma plaani ka täitnud
Oota, Roman, kas ma saan õigesti aru, et sa säästad iga kuu palgast 8000 krooni ja see on 50% sinu sissetulekust?
Mul tekib kohe küsimus, et mis sa ülejäänud palgaga teed? :) Kasvatad lapsi, maksad majalaenu ja autoliisingut, ostad perele süüa ja aitad vanemaid, mis?
Elan?
Söögile paartuhat, bensiinile paartuhat, arvete tasumiseks paartuhat.
Eriti palju niisama kulutamiseks ei jäägi
Aga mina tahan koguaeg elada nagu elu nautiv pensionär. ;-) Ja esialgu see isegi õnnestub.
Milleks lahedaid tegevusi tulevikku lükata?
Kui ma õieti aru saan, siis elu nautiv pensionär on keegi, kellel ei ole eriti raha, aga kes sellegipoolest oma elu ja tegemistega väga rahul on?
sa oled õigesti aru saanud :P
Mina elan kah homses päevas ja leian et korjamises ei ole rikkuse saladus:) Kuigi maks 10% palgast säästudeks panemist pean ma normaalseks.
Raha on minumeelest vahed mitte asi.
#Elan?
Söögile paartuhat, bensiinile paartuhat, arvete tasumiseks paartuhat.
Eriti palju niisama kulutamiseks ei jäägi#
Ma saan aru, et sul on juba olemas oma elamispind (seega laenu ei pea tagasi maksma) ja oma auto (mis ei ole liisingus)?
Kas sel perioodil, kui sa maja ja autot välja ostsid, suutsid ka 8000 krooni iga kuu "kõrvale panna"?
Jah mul on olemas elukoht ja auto ning nende pärast ma ei pea muretsema.
Ainuke laen, mis ma kunagi võtnud olen on õppelaen.
Esialgu ei kavatse küll ühtegi autot liisida või mõne korteri laenu tagasi hakata maksma.
Ma ei käigi tööl. Nii et ple nagu midagi kõrvale panna.
Aga ikkagi on huvitav! Ja eluga olen väga rahul.
=)
.
.
Palga mingil ametikohal paneb paika tööjõu pakkumine/nõudlus turul. Kõrgharidus ei pane midagi paika. Kui su erialal on palju konkureerivat tööjõudu tööle tulemas, siis on ka su palk madal. Pole midagi parata.
.
.
Roman, eelkõnelejad on öelnud, et su tabel on liiga "tänases päevas". Ja see on õige. Siin on ka öeldud, et raha on vabadus. Mina vaatan haridusele kui vabadusele ja ka kindlustusele. Hea haridusega inimesel on ilmselt ka aeglasema majanduskasvuga piirkondades/ ajajärgul suuremad võimalused tööd saada.
Kui Eesti majandus peaks jahtuma, mis sa arvad mis vennad esimesena töö kaotavad või kelle sissetulekud vähenevad? Ma arvan et igasugu lihttöölised on esimesed, kes lahti lastakse. Ja meelelahutustööstus on teine valdkond, kes peab püksirihma pigistama.
Nii et kui valida hariduse või suurema sissetuleku vahel (nii lühikeses kui pikas perspektiivis), siis ma valiks ikkagi hariduse. Sest mulle meeldib (ka väljaspoolt Tln-Hel-Tln laeva baari asuvast) maailmast aru saada :)
Postita kommentaar
<< Home